Eestis saab olema rohkem vett ja samas ka rohkem põudu

Foto: Jens Johnsson, Pexels

18. aprillil 2023 toimus järjekordne Eesti Rooma Klubi avalik arutelu. Sel korral oli teemaks “Kus liiga vähe ja kus liiga palju – mageveeressursid maailmas ja Eestis”, mida käis publikule avamas TLÜ ökoloogia keskuse teadur Marko Vainu.

Põhjalik ning informatiivne ettekanne andis vastused küsimustele, kui palju magevett meil üldse kasutada on, kuidas magevett kasutatakse, kuidas mageveevarud paiknevad ning kuivõrd suurt veestressi mingites planeedi piirkondades esineb. Lisaks jagati hinnanguid sellele, milline saab veega varusta(ma)tus tulevikus olema. Marko Vainu võttis ettekande kokku järgmiselt:

  • Maal tervikuna on magevett väga palju ja selle otsasaamise hirmu ei ole.
  • Regiooniti on taastuva mageveeressursi looduslik olemasolu väga erinev – see kipub olema väiksem piirkondades, kus elab rohkem rahvast.
  • Veekasutus suurenes 20. sajandil kordades, kuid on viimastel kümnenditel stabiliseerunud. Seetõttu on vähenenud ka veekasutus inimese kohta.
  • ¾ mageveest tarbib põllumajandus.
  • Veestressi all kannatab ligi pool planeedi elanikkonnast.
  • On nii piirkondi, kus mageveeressurss tulevikus eeldatavasti suureneb kui ka piirkondi, kus väheneb.
  • Enamikus Euroopast on oodata veeressursi suurenemist. Vähenemisega on kimpus Vahemere piirkond.
  • Oodata on ekstreemsete hüdroloogiliste sündmuste sagenemist kogu planeedil – sagenevad nii tugevad paduvihmad kui põuaperioodid.
  • Eestis saab tulevikus vett olema eeldatavasti praegusest veel rohkem, kuid sagedamini võivad kimbutama hakata kevadised ja varasuvised põuad ning põhjustada lokaalseid ja lühiajalisi veenappuse perioode.

Aitäh Marko Vainule sisuka ettekande eest ja aitäh publikule kaasa mõtlemast!

Kohtumiseni järgmistel aruteludel!

Ettekannet toetanud slaidikava on kättesaadav siit.