Silt: COP28

ERK: COP28 otsused ei toetunud piisavalt tänastele teadmistele

by Eesti Rooma Klubi, posted in avalik arutelu, kajastus
Kas see on naftakütuste loojangu algus? Foto: Jan Zakelj, Pexels

25. jaanuaril 2024 toimus Eesti Rooma Klubi ettekandekoosolek, kus arutati ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsiooni osapoolte kohtumise (CoP28) tulemusi. CoP28-l osales 198 riiki, 70 000 delegaati ja 102 000 registreeritud osalejat. Eesti delegatsioon oli 50-liikmeline.

Ettekandekoosolekul rõhutati teadusliku teadmise tähtsust kliima soojenemise ja inimtekkelise mõju osas. Tõdeti, et otsuste kujundamisel ei arvestatud piisavalt teaduslike faktidega, nagu CO2 kontsentratsiooni tõus atmosfääris ja kliima soojenemise vahelise positiivse korrelatsiooni olemasolu. Oluliseks peeti energiaefektiivsuse suurendamist ja taastuvenergia kasutamise edendamist.

ERK väljendas seisukohta, et fossiilkütuste kasutamist tuleb vähendada ning taastuvenergia osakaalu suurendada, toetades null- ja madala süsinikuheitmega tehnoloogiate arendamist. Kriitika suunati ka CoP-idele, kus rõhutati vajadust siduva Pariisi leppe elluviimise järele ning muretseti ohtlikult laieneva lõhe pärast eesmärkide ja tegelike emissioonide vahel.

Lõpetuseks toodi välja, et Eesti peab vähendama kasvuhoonegaaside emissioone, kuid säilitama sotsiaalselt ja majanduslikult põhjendatud tempot ning valmistuma kohanemiseks kliimamuutustega. Eesti osakaal globaalsetes emissioonides on 0,03%, kuid tuleb arvestada globaalsete tendentsidega ja leida tasakaal maavarade kasutamisel, eriti põlevkivi puhul. Üleminek vajab usaldust ja koostööd erinevate huvigruppide vahel.

Refereeritud J. Telgmaa ja T. Stewarti artiklist, mis on täispikkuses leitav siit: https://roomaklubi.com/2024/02/03/cop28-ettekanne/

ERK kutsub: “COP28 – mida tahab-suudab maailm, mida Eesti?”

by Eesti Rooma Klubi, posted in avalik arutelu

Head kaasamõtlejad!

Alanud aastat alustame teemal: “Suurejooneline ÜRO kliimamuutuste konventsiooni osapoolte kohtumine (COP 28) Dubais – mida tahab-suudab maailm; mida tahab-suudab Eesti?”

Avaettekande peab Cambridge’i Ülikooli Kliimamuutuste Poliitikate Uurimisgrupi juht ja Tartu Ülikooli Väliseesti külalisprofessor Annela Anger-Kraavi. Ettekanne keskendub multilateraalsele diplomaatiale ja COPi sisemaailmale ning telgitagustele, mida enamus nn COPil käijad kunagi ei näe.

Seejärel annavad kommentaari poliitikateadlane Toomas Alatalu ning klimatoloog ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaak Jaagus. Kommentaarid toovad sisse geopoliitilise mõõtme ja asjatundja hinnangu nii globaalselt kui lokaalselt.

Pärast ettekandeid on avatud küsimuste- ja aruteluvoor.

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

Osalemiseks registreeruge palun alloleval vormil või kirjutage erk@roomaklubi.com.

Registreerimisvorm: https://forms.gle/P659LaxWdWtkmCZYA

Avalik arutelu toimub 25. jaanuaril kell 15:00, Tallinna Ülikooli raamatukogu “Uno” saalis (Rävala pst 10).

Kohtumiseni arutelul!

Eesti Rooma Klubi

COR president ja teadlas-kodanikkogu soovivad COP-protsessi reformi

by Eesti Rooma Klubi, posted in artikkel
“Ära ole fossiil-debiil. Tegutse kohe.” Foto: Pexels

Täna, 30. novembril algab järjekordne ÜRO kliimakonverents (COP28). Et konverentsil otsustatu ei jääks vaid kõneluste tasemele, soovitab üleilmse Rooma Klubi president ja teadlas-kodanikkogu tungivalt reformida kogu COP-protsessi.

Nüüd, mil üleilmse kliimakokkuleppe tähtsaimad osad on lõpuks valmis, oleks ÜRO-l aeg suunata kogu energia globaalsete eesmärkide ja kohustuste täitmiseks – nii alustavad Rooma Klubi president Sandrine Dixson-Declève, Potsdami Kliimamõju Uuringute Instituudi direktor Johan Rockström ja teised nimekad teadlased ning maailmakodanikud oma avalikku kirja.

ÜRO peasekretärile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni juhile adresseeritud kirjas pannakse pahaks COP-protsessi aeglust. Läks 6 aastat, enne kui jõuti Pariisi kliimakokkuleppeni ja kokkuleppest tänaseni on möödunud juba 7 aastat – kogu selle aja jooksul on üleilmne saastatus ja keskmised õhutemperatuurid kasvanud ning ekstreemsed kliimaolud aina tihemini ja rängemal moel esinenud.

Selline ‘letargiline’ edasiliikumine ei lähe allakirjutanute meelest kokku juba seatud eesmärkidega: 50% vähem emissioone aastaks 2030 ja heitmevaba majandus aastateks 2050-2060. Ka olevat see vastuolus Läbimurde Agendaga (Breakthrough Agenda), mis sõlmiti COP26-l.

Kirjas tuuakse välja, et me ei jõua süsinikneutraalsete energiaturgude ja taskukohaste lahendusteni, kuniks pole veel konsensust, et maailm peab hakkama “fossiilkütustest järk-järgult lahti ütlema”. Lisaks kirjutatakse, et kuigi ÜRO peasekretär ja juhid üle maailma on välja kuulutanud planetaarse hädaolukorra, on valitsuste tahtejõud kliimaeesmärke täita raugenud – seda viimastel aastatel üleelatud kriiside ja konfliktide ning nende majandusmõjude tõttu.

Selleks, et COP-idel seatud kliimaeesmärkide täitmine siiski õnnestuks, teevad allakirjatund ettepaneku kogu COP-protsessi reforimida: kõnelused peaksid muutuma avatumaks, vahekoosolekuid võiks pidada tihemini ning kogu protsess peaks olema suunatud rohkem tulemustele ja tulemuste hindamisele. Kõige suurem muutus oleks praeguste kõneluste struktuuri muutmine: lõpetada teatud tsoonide kõnelustelt kõrvalejätmine, vähendada koosolekute suurust ning muuta need pigem raporteerimise, hindamise ja töötamise sessioonideks. Muuhulgas pakutakse välja, et COP-kohtumised võiksid toimida hübriidvormis.

Täpsemalt saab ingliskeeli lugeda siit: https://www.clubofrome.org/cop-reform/