9. mail 2022 lõppes Euroopa tuleviku konverents. Konverentsi tulemustest andis Eesti Rooma Klubile põgusa ülevaate endine Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas.
Mis on Euroopa tuleviku konverents? 10. märtsil 2021 panid David Sassoli, António Costa ja Ursula von der Leyen Euroopa ette korraldada Euroopa tulevikku käsitlev konverents. Rahvus- ja institutsioonidevahelisse aruteludemokraatia üritusse kaasati nii kodanikud, kui ka poliitilised osalejad, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna esindajad ja peamised sidusrühmad.
Kuudepikkuste arutelude tulemusel esitati 9. mail 2022 kolmele Euroopa Liidu institutsioonile aruanne, mis sisaldab 49 ettepanekut 9 teemal:
1) „Tugevam majandus, sotsiaalne õiglus ja töökohad“
2) „Haridus, kultuur, noored ja sport“
3) „Digiüleminek“’
4) „Euroopa demokraatia“
5) „Väärtused ja õigused, õigusriik, julgeolek ja turvalisus“,
6) „Kliimamuutused ja keskkond“
7) „Tervis“
8) „EL maailmas“
9) „Ränne“
Institutsioonud on lubanud ettepanekud arvesse võtta ja oma pädevuste piirides ellu viia. Näiteks võttis Euroopa Parlament 9. juunil vastu resolutsiooni, milles tehakse ettepanek aluslepingute muutmiseks. Liidu alusdokumendid soovitakse läbi vaadata, et kaotada liikmesriikide vetoõigus enamikus valdkondades.
J. Telgmaad teeb konstitutsiooni ülevaatamise soov valvsaks. Ka Siim Kallas ei kiida aluslepingute muutmist heaks: “See on nagu Pandora laeka avamine. Mina olen tõsiselt hirmul, kui see avatakse.” Samas leiab ta, et mõnes küsimuses võiks vetoõiguse tühistamine toimuda. Näiteks toob ta Ungari Venemaa-vastaste energiasanktsioonide vetod. “Ungari reedab. [–] Me oleme sõjas. Euroopa on Venemaaga sõjas. Ungari on ainuke, kes rinnet on murdnud.”
Küsimustevoorus tunneb A. Aarelaid muret ebakõlade pärast, mis on tekkinud Ukraina sõjalise toetamise suhtes. Kallas vastab: “Institutsionaalselt ei saa sõjatööstusi kiirendada. Siiamaani on kõik hästi püsinud, piisavalt üksmeelt on olnud.” Ja üks mis kindel: “Piire ei muudeta. Kui nüüd Venemaal peaks lubatama piire muuta, siis hakkab neid piiride muutmisi tulema veel.” Ta mõistab, et inimesed väsivad. Lisaks sõjale endale toimub samal ajal ju ka kolossaalne rohepööre. “Euroopa Liit on vaieldamatult maailma rohepöörde liider,” sõnab ta.
T. Külaviir leiab, et rohepööre on “väärtuspõhine küsimus, mis on aga hakanud mõjutama majandust”. Tema hinnangul peaks Euroopa Liit olema rohkem majanduspõhine kui väärtuspõhine liit – viimasel juhul muutuks olukord liialt Nõukogude Liidu sarnaseks. R. Luvištšuk seda meelt ei ole: “Majandusliidu tagasitulek oleks tagasiminek. Väärtused on olulisemad. Küsimus on pigem selles, kas läheme ühiselt edasi või mitte.”
Kuidas me edasi läheme? Kas föderatsiooni või liikmesriikide koostööna? I. Raig: “Euroopa Liit föderaliseerub, sest muutub rohkem poliitiliseks liiduks. [–] Euroopa Liit föderaliseerub, aga varjatud kujul.” Siim Kallas nii ei arva: “Euroopa Liit jääb liikmesriikide liiduks. Ülemkogus määratakse liidu suund, seal vaadatakse, et riikide huvid oleksid kaitstud.”
Lugege lisaks:
Ivar Raig. Euroopa Föderatsioonist ja selle alternatiivist
Jüri Raidla. Põhiseadus ja Eesti rahvuslikud huvid vs. Euroopa föderalism
Tegu on Eesti Rooma Klubi 15.11.2022 toimunud avaliku arutelu kajastusega. Tulevate arutelude kohta uurige siit.
Eesti Rooma Klubi 