19. märtsil toimub Eesti Rooma Klubi järgmine avalik arutelu. Seekordsel arutelul vaatame taas otsa Kliimaseadusele, taotlusega mõista, kas kavandatav seadus vastab püstitatud ülesannetele. Keskendume peamiselt kahele küsimusele:
Kuidas Kliimaseadus lähendab Eestit globaalsetele kliimaeesmärkidele?
Kuidas Kliimaseadus töötab majanduskeskkonna ettearvatavuse ja stabiilsuse suunas, aidates samal ajal tööstusel ja ettevõtetel kliimasõbralikule majandusele üle minna ning uusi võimalusi luua?
Teema juhatab sisse Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Tööstuse ootustest Kliimaseadusele räägib Jaak Nigul, Tarmeko juht. Kliimaseaduse taotluste teaduslikku pädevust hindab Jaak Jaagus, klimatoloog ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor.
Kui iga inimene maailmas hakkaks 1. jaanuarist elama ja tarbima nii nagu keskmine eestlane, saaksid Maa ressursid otsa 8. märtsiks.1 Kuigi rohelepetest-plaanidest räägitakse aina enam, on see kuupäev siiski aasta-aastalt varasemaks nihkunud, seda nii Eestis kui maailmas üldiselt. Teisisõnu – tarbimisprobleeme pole seni suudetud ohjes hoida, veel vähem lahendada. Kui kaua saavad inimesed samal määral tarbimist jätkata, enne kui planeet meid nn maha raputab? Kus on meie planeedi piirid? Stockholmi Keskonnauuringute Instituudi Tallinna Keskuse vanemekspert ja Eesti Rooma Klubi liige Valdur Lahtvee käis klubi sel teemal valgustamas.
Et vältida pöördumatuid keskkonnakahjusid, mida kasvava rahvastiku surve ja inimtegevus (sh üle- ja raiskav tarbimine) kaasa võib tuua, töötas dr Johan Rockströmi juhitud rahvusvaheline teadlaste grupp välja planetaarsete piiride (Planetary Boundaries) kontseptsiooni. Töö käigus defineeriti inimkonnale ohutu toimetamisruum, mis võtaks ühtlasi arvesse Maa süsteeme, sh biofüüsikalisi alamsüsteeme ja protsesse. Leiti 9 piiri, mille künnisväärtuse (threshold) ületamine võib põhjustada talumatuid keskkonnamuutusi.2 Need piirid on:
elurikkus
kliimasoojenemine
stratosfääri osoonikihi hõrenemine
keemiline saastatus
ookeanide hapestumine
magevee tarbimine
maakasutuse muutus
lämmastiku- ja fosforiringe (N ja P ringe)
atmosfääri aerosoolid 2
Üheksast piirist seitsmele pakuti kohe välja ka indikaator koos globaalse künnisväärtusega, vaid aerosoolidele ja keemilisele saastatusele jäi andmete vähesuse tõttu künnisväärtus määramata. Kui 2009. aastal kontseptsiooni esitleti, oli ületatud juba 3 planetaarset piiri: lämmastikuringe, kliimasoojenemine ja bioloogiline mitmekesisus. 2
Kui ühe piiri künnisväärtus ületatakse, on suur tõenäosus, et ületatakse ka teised. Seda seetõttu, et piirid on omavahel väga tihedalt seotud. Lahtvee toob näite: “Maakasutuse muutus põllumajanduseks kasutatava maa laiendamisega toob kaasa veerežiimi muutused ja metsaga kaetud maade vähenemise, mis panustab elurikkuse vähenemisse. See omakorda aitab kaasa CO2 heite kasvule ning kliimasoojenemise kiirenemisele. Lisaks soodustavad põllumajanduses aktiivselt kasutusel olevad P ja N väetised veekogude eutrofeerumist, mis vähendab omakorda kvaliteetse vee kättesaadavust. Selles näites on omavahel väga tihedalt seotud juba viis planetaarset piiri.” 3
2023. aastal ilmus planetaarsete piiride täiendatud versioon, mis hõlmas endas ka Maa süsteemi õigluse (Earth system justice) mõõdet. “Maa süsteemi õigluse osadeks on vajaduste võrdne ja õiglane arvestamine praegu elavate rahvaste, kogukondade ja üksikisikute vahel ning tulevaste põlvkondade vahel, samuti muude elusolendite heaolu ning Maa süsteemi stabiilsus,” kirjeldatakse ettekandes. Lisaks on uuendatud kontseptsioonis kirjeldatud ka uudsed inimtekkelised Maa süsteemi mõjurid (Novel Entities), mille hulka kuuluvad nt mikroplast, tuumajäätmed, GMO-organismid. “Jääb teaduslikuks väljakutseks hinnata, kui palju uudsete üksuste koormust Maa süsteem talub, enne kui pöördumatult nihkub potentsiaalselt vähem elamiskõlblikku olekusse,” jagab Lahtvee. 3 Planetaarsete piiride täiendatud versiooni ilmumisajaks oli ületatud juba 6 piiri künnisväärtus.4
Lahtvee kommenteerib: “Võib vaielda, kas indikaatorid on õiged, kas meie arusaamised on õiged, aga kui vaatame samade indikaatoritega muutusi ajas, siis on selge sõnum, et oleme valel kursil.“ 3
Oleme kursil, mis viib Maa süsteemid murdepunkti. 5 Johan Rockström räägib oma 2020. aasta ettekandes: “Murdepunktid toovad 3 ohtu. Esiteks, merevee taseme tõus. Sel sajandil võime oodata juba 1-meetrist tõusu. See ohustaks 200 miljoni inimese kodusid. Kuid kui lisame võrrandisse Antarktika ja Gröönimaa, tooks see kaasa 2-meetrise tõusu. Ja see ei lõpeks seal, asjad läheksid veelgi halvemaks. Teiseks – kui meie süsinikuhoidlatest – igikeltsast ja metsadest – hakkab süsinikku vabanema, muutub õhutemperatuuride stabiliseerimine palju keerulisemaks. Kolmandaks – need süsteemid on omavahel seotud nagu doominonupud: kui ületatakse üks murdepunkt, jõutakse järgmise ületamisele lähemale.” 6
Kuid ärgem heitkem meelt. Nagu ka Aveliina Helmi ettekandes mainiti: teadlased teavad juba, kuidas probleeme lahendada. “Meil on teadmised. Meil on tehnoloogiad. Me teame, et see on ühiskondlikult ja majanduslikult mõistlik. Ja kui meil [lahendamine] õnnestub, saame kõik kopsud värsket õhku täis hingata,” ütleb Rockström. 6 Valdur Lahtvee lõpetab oma ettekande mõttega: “You are never too small to make a difference.” (“Te pole kunagi liiga väiksed, et algatada muutusi.”)3