Silt: kliima

ERK hinnang Kliimaseadusele: rohkem rõhku kliimamuutustega kohanemisele

by Eesti Rooma Klubi, posted in kliimaseadus
Lind päikesepaneelil. Kohanemine? Foto: Erik Karits, Pexels

Eesti Rooma Klubi (ERK) kokku kutsutud 19. märtsi 2024 avalikul arutelul vaeti, kuivõrd kavandatav seadus vastab püstitatud ülesannetele. Aluseks oli Kliimaseaduse kujunemise praeguse seisu info, mis on avaldatud ametlikes kanalites. Koosolekul keskenduti peamiselt kahele aspektile, mis vajavad paremat läbitöötamist:

  1. kuidas töötab Kliimaseadus majanduskeskkonna ettearvatavuse ja stabiilsuse suunas, aidates samal ajal tööstusel ja ettevõtetel kliimasõbralikule majandusele üle minna ning uusi võimalusi luua;
  2. kuidas Kliimaseadus lähendab Eestit globaalsetele kliimaeesmärkidele.

Teema avas peaettekandjana
Kristi Klaas, Kliimaministeeriumi asekantsler
Leia siit K. Klaas ettekande slaidid.

Kommenteerisid
Jaak Nigul, aktiivselt tegev 6 ettevõttes, sh Tarmeko AS juht, kirjutised https://jaaknigul.eu/
Jaak Jaagus, klimatoloog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Ettekannetele järgnesid küsimused ja diskussioon.

Erk tõdeb:

  1. Eesmärk määratleda seaduse tasemel Eestile sobivaimad viisid nii globaalsete kui riiklike kliimaeesmärkide poole liikumisel on adekvaatne, sest vajadus võimalikult selgepiirilise tulevikuvaate ja stabiilse õigus- ja ärikeskkonna järele on ülivajalik. Vältimatu on seejuures arvestada globaalsete trendidega.
  2. Tuleb silmas pidada, et kliima mudelid ei anna täiesti usaldusväärseid teadmisi tuleviku kohta. Toetumine Maailma Majandusfoorumi globaalsete riskide raportile1 on põhjendatud.
  3. Eesmärgid vajavad põhimõtete selgemat määratlemist. Ei ole mõttekas võidelda kliimamuutuste vastu. Isegi eesmärk püüda hoida kliimat, nagu see praegu on, pole kohane, sest looduslikud kliimamuutused toimuvad nagunii. Mõttekas on taandada Eesti osa kliima antropogeensete2 muutuste põhjustamises miinimumini, määratledes selle miinimumi mõistliku taseme ja selle saavutamise sotsiaalselt ja majanduslikult põhjendatud tempo.
  4. Eestil tuleb esmajoones keskenduda vajalikule ja jõukohasele – kliima muutustega kohanemisele.
  5. Majanduskasv ja kliimaeesmärgid on olemuslikult vastuolus. Paratamatult tuleb leida kompromiss. Eesti majandusarengu pärssimine ei mõjuta Maa kliimat, kuid võib ohustada siinsete elanike heaolu.
  6. On positiivne, et püüeldakse mõistlikkuse poole asetades esikohale Eesti spetsiifilised huvid. Rohepöörde3 raames tuleb pidevalt analüüsida, kas suured ettevõtmised on õigustatud, kui eeldatav kasu on väike, aga risk kaotada on suur. Hoiduda tuleb loodetavatest investeeringutest, mille efekt pole kindel, tulu on loodetav kauges tulevikus või on need liiga kallid.
  7. Ilmselt pole fossiilkütuste kasutamisest kohalikus energeetikas vähemalt keskpikas4 ajaraamis võimalik loobuda. Energiatarve suureneb kiiremini kui taastuvenergeetika tootlikkus. Põlevkivi jääb veel tükiks ajaks ainsaks usaldusväärseks energiaallikaks Eesti kontekstis. Siit tuleneb vajadus ära lõigata CO2 maksuga spekuleerimine ja vähendada turu toimimise takistamist.
  8. Jätkuvalt on konkurentsivõimes suur potentsiaal põllu- ja metsamajandusel. Neis valdkondades on olemas taastuv ressurss, traditsioonid, teadmine, oskused ja tehnoloogilised vahendid. Seejuures vajab erilist tähelepanu põllumajandus, kus praeguse teadmise alusel on prognoositav pigem KHG5-de emissioonide vältimatu suurenemine – seda kogu Euroopa Liidus, mitte ainult Eestis. Metsamajandus on majandusharu, mis suudab CO2 talletades vähemalt osaliselt kompenseerida põllumajanduse emissioone.
  9. Metsa-, puidu- ja mööblitööstus kui Eesti suurim eksportiv tööstussektor tuleb kindlustada kohaliku toormega, arvestades seejuures teadusel põhinevate ökoloogiliste piirangutega.
  10. On rida sektoreid (transport, jäätmed, hooned jt) kus aastaks 2030 püstitatud eesmärk pole ilmselt reaalne.
  11. Kliimaseaduse viimistlemisse ja Kliimanõukogu6 koosseisus on vaja suurendada tööstuse esindatust. Kliimaeesmärke saab täita ainult toetudes ettevõtlusele, esmajoones ekspordivõimelisele tööstusele, sest vastasel korral pole võimalik kliimaeesmärkide suunas kulgemiseks vajalikke kulutusi katta. Ainult eesmärkide püstitamisest ei piisa. Riigi roll ja kohustused ettevõtluse suunamisel ja ettevõtete toetamisel uutele ärimudelitele ja tehnoloogiatele üleminekul, tugevdades seejuures konkurentsivõimet, tuleb selgelt määratleda. Tuleb silmas pidada, et ettevõtetel lasub ka suur sotsiaalne vastutus. Ettevõtete huvi ja initsiatiiv suurema lisandväärtuse, uute tehnoloogiate, ärimudelite uuendamise, uute lahenduste rakendamise järele on selgelt kasvamas. Riik ei tohi siin takistuseks olla.
  12. Hoiduda tuleb tööstusele lisapiirangute seadmisest. Tuleb analüüsida täna kehtivaid bürokraatlikke nõudmisi ja tühistada põhjendamatud.

Järeldused:

  1. Ainuvõimalik tundub Kliimaseadus kujundada raamseadusena, mille alusel viia kliimaeesmärkidega vastavusse valdkondlikud seadused jt regulatsioonid.
  2. Kliimaseaduse peamine suunitlus peab olema kliimamuutustega kohanemine. Seda kõigis sektorites.
  3. Majanduses tuleb püstitada Eesti huvide ja võimalustega kooskõlalised eesmärgid, mis on Eestile jõukohased Euroopa Liidu ja globaalseid trende arvestades, keskendudes parimatele võimalustele üleilmses konkurentsivõimes. Ökoloogiliste piirangute raames tuleb loodusvarade kasutamist jätkata toormena kohalikule tööstusele. Ideaaleesmärk olgu üleminek null-netoemissioonidega tehnoloogiatele.
  4. Kõik, mis ette võetakse, peab olema esmajoones Eestile kasuks. Rutata tuleb aeglaselt, sobitudes globaalsesse üldpilti, kuid pidades silmas, et seda pilti ei suuda Eesti mõjutada. Me oleme põhjamaa. Eesti on kolmas riik maailmas lõunapiiri põhjapoolsuse arvestuses ja see on argument, mis õigustab vajalikke kõrvalekaldeid Euroopa Liidu üldistest nõuetest.
  5. Seaduse ettevalmistuses tuleb võtta arvesse kliimameetmete sotsiaalseid mõjusid. Ühiskond tuleb hoida tõeselt informeerituna ja mitte lubada domineerida valeinfol.

Teiste hulgas on 2017 analüüsinud ja näidanud praktilisi võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks Eestis ERK liige Kaupo Vipp oma raamatus „Lokaalravitsus“. ERK seisukoht asetada kliimamuutuste kontekstis esiplaanile lokaalne kohanemine pärineb sümpoosionilt jaanuaris 2020 (vt prof Ülo Manderi ettekanne).

On piisavalt autoriteetseid teadlasi, kes hoiatavad, et kliimamuutuste globaalne mõju võib ähvardada inimühiskonda üleilmselt raputavate eksistentsiaalsete mõjudega. Eestile siin lähidekaadil ERK otsest ohtu veel ei tähelda. Pikaaegsel planeerimisel tuleks sedalaadi ohtude reaalsust siiski kaaluda.

Tähtis on solidaarsus igal tasandil. Globaalne: kui suured saastajad midagi otsustavat ette ei võta, ei pea ka Eesti kiirustama. Lokaalne: kliimamuutustega kohanemine ei tohi toimuda mingi ühiskonna grupi arvel.

Vaja on üle vaadata ka juba töös olevad projektid. Näiteks pole mõtet mahutada tohutult ressursse Rail Balticu rajamisse, kui 55% maanteetranspordi koguheitmest pärineb Tallinnast ja Harjumaalt. Rail Baltic seda ei kompenseeriks ja nii jääb selle mõju KGH emissiooni vähendamisse marginaalseks.

Arutelu juhatas ERK liige Juhan Telgmaa, osa võtsid:

Ain AlvelaAjakirjanikKatrin Heele AndersonIsamaa Naiskogu
Andreas ArdusTõlkijaKristi KlaasKliimaministeerium
Andrus KaldaluÜlemiste CityLeonhard KoortArendusjuht
Arvo RaudseppERKMaido PajoJurist
Ester PütseppMeedikMarko VainuERK
Helmuth BushmannnTKTKMati NuutDisainreaalsus OÜ
Jaak JaagusERKPaul TammertERK
Jaak LokkGeograafPeeter KõivaFüüsik
Jaak NigulTarmekoReigo LehtlaERK
Jane TerepingERKToivo PalmBioloog
Juhan TelgmaaERKTõnis VareEnergeetik
Jüri LemberMerendusTuuli StewartKoolitaja, arvamusmõjutaja
Kalle KikasKN Tsement
  1. https://et.eureporter.co/environment/2024/01/11/climate-change-and-nature-loss-pose-greatest-risks-for-humanity-wef-global-risk-report-2024/ ↩︎
  2. antropogeenne ‹-geense 2› ‹adj› – inimese tegevusest tingitud, inimtekkeline. Antropogeensed tegurid. ↩︎
  3. https://estonia.representation.ec.europa.eu/strateegia-ja-prioriteedid/eli-peamised-poliitikavaldkonnad-seoses-eestiga/rohepoore-eestis_et ↩︎
  4. https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=keskpikk ↩︎
  5. kasvuhoonegaasid ↩︎
  6. https://kliimanõukogu.ee/ ↩︎

Teksti koostanud Juhan Telgmaa.

ERK kutsub: “Kliimaseadus: kliima- ja majanduseesmärgid”

by Eesti Rooma Klubi, posted in avalik arutelu

Hea kaasamõtleja!

19. märtsil toimub Eesti Rooma Klubi järgmine avalik arutelu. Seekordsel arutelul vaatame taas otsa Kliimaseadusele, taotlusega mõista, kas kavandatav seadus vastab püstitatud ülesannetele. Keskendume peamiselt kahele küsimusele:

  1. Kuidas Kliimaseadus lähendab Eestit globaalsetele kliimaeesmärkidele?
  2. Kuidas Kliimaseadus töötab majanduskeskkonna ettearvatavuse ja stabiilsuse suunas, aidates samal ajal tööstusel ja ettevõtetel kliimasõbralikule majandusele üle minna ning uusi võimalusi luua?

Teema juhatab sisse Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Tööstuse ootustest Kliimaseadusele räägib Jaak Nigul, Tarmeko juht. Kliimaseaduse taotluste teaduslikku pädevust hindab Jaak Jaagus, klimatoloog ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Tutvugem ka Kliimaministeeriumi lehega, kus on toodud Kliimaseaduse taotlused (sektsioon “Kliimaseadusega on võimalik”): https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus

Avalik arutelu toimub 19. märtsil kell 15:00, Euroopa Elamuskeskuses (Rävala pst 4, Tallinn).

Osalemissoovist andke teada, kirjutades erk@roomaklubi.com või registreerides end alloleval vormil.

Registreerimisvorm: https://forms.gle/JzJ7vxcttkZFsJUKA

Kohtumiseni arutelul!
Eesti Rooma Klubi

Valdur Lahtvee planeedi piiride ületamisest: “On selge, et oleme valel kursil”

by Eesti Rooma Klubi, posted in kajastus
Kui palju prügi saab inimkond tekitada, enne kui planeedi piir ette tuleb? Foto: Tom Fisk, Pexels

Kui iga inimene maailmas hakkaks 1. jaanuarist elama ja tarbima nii nagu keskmine eestlane, saaksid Maa ressursid otsa 8. märtsiks.1 Kuigi rohelepetest-plaanidest räägitakse aina enam, on see kuupäev siiski aasta-aastalt varasemaks nihkunud, seda nii Eestis kui maailmas üldiselt. Teisisõnu – tarbimisprobleeme pole seni suudetud ohjes hoida, veel vähem lahendada. Kui kaua saavad inimesed samal määral tarbimist jätkata, enne kui planeet meid nn maha raputab? Kus on meie planeedi piirid? Stockholmi Keskonnauuringute Instituudi Tallinna Keskuse vanemekspert ja Eesti Rooma Klubi liige Valdur Lahtvee käis klubi sel teemal valgustamas. 

Et vältida pöördumatuid keskkonnakahjusid, mida kasvava rahvastiku surve ja inimtegevus (sh üle- ja raiskav tarbimine) kaasa võib tuua, töötas dr Johan Rockströmi juhitud rahvusvaheline teadlaste grupp välja planetaarsete piiride (Planetary Boundaries) kontseptsiooni. Töö käigus defineeriti inimkonnale ohutu toimetamisruum, mis võtaks ühtlasi arvesse Maa süsteeme, sh biofüüsikalisi alamsüsteeme ja protsesse. Leiti 9 piiri, mille künnisväärtuse (threshold) ületamine võib põhjustada talumatuid keskkonnamuutusi.2 Need piirid on:

  1. elurikkus
  2. kliimasoojenemine
  3. stratosfääri osoonikihi hõrenemine
  4. keemiline saastatus
  5. ookeanide hapestumine
  6. magevee tarbimine
  7. maakasutuse muutus
  8. lämmastiku- ja fosforiringe (N ja P ringe)
  9. atmosfääri aerosoolid 2

Üheksast piirist seitsmele pakuti kohe välja ka indikaator koos globaalse künnisväärtusega, vaid aerosoolidele ja keemilisele saastatusele jäi andmete vähesuse tõttu künnisväärtus määramata. Kui 2009. aastal kontseptsiooni esitleti, oli ületatud juba 3 planetaarset piiri: lämmastikuringe, kliimasoojenemine ja bioloogiline mitmekesisus. 2

Kui ühe piiri künnisväärtus ületatakse, on suur tõenäosus, et ületatakse ka teised. Seda seetõttu, et piirid on omavahel väga tihedalt seotud. Lahtvee toob näite: “Maakasutuse muutus põllumajanduseks kasutatava maa laiendamisega toob kaasa veerežiimi muutused ja metsaga kaetud maade vähenemise, mis panustab elurikkuse vähenemisse. See omakorda aitab kaasa CO2 heite kasvule ning kliimasoojenemise kiirenemisele. Lisaks soodustavad põllumajanduses aktiivselt kasutusel olevad P ja N väetised veekogude eutrofeerumist, mis vähendab omakorda kvaliteetse vee kättesaadavust. Selles näites on omavahel väga tihedalt seotud juba viis planetaarset piiri.” 3

2023. aastal ilmus planetaarsete piiride täiendatud versioon, mis hõlmas endas ka Maa süsteemi õigluse (Earth system justice) mõõdet. “Maa süsteemi õigluse osadeks on vajaduste võrdne ja õiglane arvestamine praegu elavate rahvaste, kogukondade ja üksikisikute vahel ning tulevaste põlvkondade vahel, samuti muude elusolendite heaolu ning Maa süsteemi stabiilsus,” kirjeldatakse ettekandes. Lisaks on uuendatud kontseptsioonis kirjeldatud ka uudsed inimtekkelised Maa süsteemi mõjurid (Novel Entities), mille hulka kuuluvad nt mikroplast, tuumajäätmed, GMO-organismid. “Jääb teaduslikuks väljakutseks hinnata, kui palju uudsete üksuste koormust Maa süsteem talub, enne kui pöördumatult nihkub potentsiaalselt vähem elamiskõlblikku olekusse,” jagab Lahtvee. 3 Planetaarsete piiride täiendatud versiooni ilmumisajaks oli ületatud juba 6 piiri künnisväärtus.4

Graafik 1. 9st piirist 6 on juba ületatud ning 7. (ookeanide hapestumine) on künnisväärtuse ületamisele väga lähedal. 4

Lahtvee kommenteerib: “Võib vaielda, kas indikaatorid on õiged, kas meie arusaamised on õiged, aga kui vaatame samade indikaatoritega muutusi ajas, siis on selge sõnum, et oleme valel kursil.“ 3

Oleme kursil, mis viib Maa süsteemid murdepunkti. 5 Johan Rockström räägib oma 2020. aasta ettekandes: “Murdepunktid toovad 3 ohtu. Esiteks, merevee taseme tõus. Sel sajandil võime oodata juba 1-meetrist tõusu. See ohustaks 200 miljoni inimese kodusid. Kuid kui lisame võrrandisse Antarktika ja Gröönimaa, tooks see kaasa 2-meetrise tõusu. Ja see ei lõpeks seal, asjad läheksid veelgi halvemaks. Teiseks – kui meie süsinikuhoidlatest – igikeltsast ja metsadest – hakkab süsinikku vabanema, muutub õhutemperatuuride stabiliseerimine palju keerulisemaks. Kolmandaks – need süsteemid on omavahel seotud nagu doominonupud: kui ületatakse üks murdepunkt, jõutakse järgmise ületamisele lähemale.” 6

Kuid ärgem heitkem meelt. Nagu ka Aveliina Helmi ettekandes mainiti: teadlased teavad juba, kuidas probleeme lahendada. “Meil on teadmised. Meil on tehnoloogiad. Me teame, et see on ühiskondlikult ja majanduslikult mõistlik. Ja kui meil [lahendamine] õnnestub, saame kõik kopsud värsket õhku täis hingata,” ütleb Rockström. 6 Valdur Lahtvee lõpetab oma ettekande mõttega: “You are never too small to make a difference.” (“Te pole kunagi liiga väiksed, et algatada muutusi.”)3

Uurigem lisaks:

Planetaarsete piiride kontseptsioon. Ülevaade ja rakendamise väljavaated Eestis https://www.sei.org/publications/planetaarsete-piiride-ulevaade/

Johan Rockström. Planetary boundaries: scientific advances. Ettekanne Frontiers 2023. a foorumil
https://www.youtube.com/watch?v=7KfWGAjJAsM

Valdur Lahtvee. “Planeedi Maa piirid” Ettekanne Eesti Rooma Klubile 20.02.2023

Allikad:

1. Maailma ületarbimise päev riigiti. (vaadatud 29/02/2024) https://overshoot.footprintnetwork.org/newsroom/country-overshoot-days/

2. A safe operating space for humanity. Johan Rockström et al 2009 https://www.nature.com/articles/461472a

3. V. Lahtvee slaidikava “Planeedi Maa piirid” 20.02.2024

4. Earth beyond six of nine planetary boundaries. Richardson et al 2023 https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adh2458

5. Globaalsed murdepunktid. 2023. aasta raport https://global-tipping-points.org/download/4608/

6. Johan Rockström. 0 years to transform the future of humanity — or destabilize the planet. TED-kõne 2020 https://www.ted.com/talks/johan_rockstrom_10_years_to_transform_the_future_of_humanity_or_destabilize_the_planet/transcript

ERK kutsub: Looduse seisund, maakasutus ja kliimamuutused

by Eesti Rooma Klubi, posted in avalik arutelu, kliimaseadus

Lugupeetud kaasamõtlejad!

Tartu Ülikooli professor ja Kliimanõukogu aseesimees Aveliina Helm peab 17. oktoobril klubile ettekande teemal “Looduse seisund, maakasutus ja kliimamuutused: nende omavahelised seosed ja kliimaseaduses käsitlemine”.

Ta kirjutab: “Ettekanne ja arutelu keskendub elurikkuse seisundile ja sellega seotud väljakutsetele muutuva kliima ja muutuvate maakasutuslike tingimuste, ootuste ja vajaduste osas.”

Olete oodatud kuulama ja arutlema!

Palun andke osalemissoovist teada, kirjutades erk@roomaklubi.com või registreerides end vormil: https://forms.gle/Jo9qXuvf8eETNi499

Toimumisaeg: 17.10.2023 kell 15:00
Toimumiskoht: Euroopa Elamuskeskus (Rävala pst 4)

Ikka kaasamõtlemiseni,
Eesti Rooma Klubi

Kliimaseaduse projekt on alanud

by Eesti Rooma Klubi, posted in kajastus, kliimaseadus
Foto: Pexels.com

19. septembril 2023 käis Eesti Rooma Klubile ettekannet pidamas Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets. Oma ettekandes tutvustas ta põgusalt Eesti Kliimaseaduse projekti.

Kasemetsa hinnangul on Eesti kliimaseadusandlusega hiljaks jäänud. Et aina kasvavate roheinvesteeringute maailmas konkurentsivõimeline püsida, tuleb riigi tasandil seada kliimaeesmärgid ning koostada plaan nende täitmiseks – see ongi laias laastus loodava kliimaseaduse sisu. Projekti täpsema ülesehituse kohta pidas Kasemets ettekande ka Kliimaministeeriumi sündmusel, mida saate vaadata siit:

Lisaks lugegem Forte kajastust toimunud arutelust:

https://forte.delfi.ee/artikkel/120233237/kantsler-kliima-ei-ole-tana-avalikus-sektoris-mingi-teema

Küsimusteringis küsiti kantslerilt muuhulgas järgmist:

Kas kliimaseadusesse kirjutatakse ka meetmed?
Kasemets: “Pole mõtet. Muidu peaks terve maailma ära reguleerima.”

Kust see raha tuleb [et kõiki seatavaid kliimaeesmärke täita]?
Kantsler lähiajal rahapuudust ei näe. Pigem on küsimus selles, kuidas olemasolevat raha kasutada. Lisaks mainib ta, et uutesse, nt süsinikupüüdmise tehnoloogiatesse investeeritakse tohutult. “Ettevõtted investeerivad!”

Kuidas tagada, et kliimaseadus oleks elujõuline?
Kasemets ütleb, et kogu protsessi tahetakse elus hoida kliimanõukogu abil, kes annaks periooditi sõltumatuid hinnanguid sellest, kuhu riik on jõudnud, kuidas tehnoloogia arenenud ning kuidas eesmärke vastavalt kohandada.

Milliseid isikute põhiõigusi hakatakse seadusega piirama?
Kasemets rõhutab, et seadusega ei kavatseta inimeste põhiõigusi, sh omandiõigust, piirata – pigem püstitatakse seaduses riiklikud kliimaeesmärgid ja pannakse paika kava nende täitmiseks.

Pidades silmas, et energeetiline sõltumatus on oluline, siis kust võetakse see energia, kui põlevkivikaevandusi vähendatakse ja tuuleparke ehitatakse nagu ehitatakse?
Kantsler sõnab, et sellele annab vastuse Rohetiigri Energia teekaart. Lisaks ütleb, et maismaatuuleparkide arendamine hoogsalt suureneb. “Ei tasu võtta seisukohta, et kuna täna pole neid asju (vesinikkütus, tuulepargid, päikesepargid), siis ärme teemegi midagi.”

Sõnavõttude voorus jagati toetust tuumaenergiale kui süsinikuheitmevabale energiale. Leiti, et elektritarbimine võiks tõusta kasvõi kahekordseks, aga seda eeldusel, et energia on süsinikneutraalne. Mõni arvas aga, et roheenergia tingimustes saab olema üks-kaks nädalat aastas sellist, mil elektrienergiat ei ole. See kartus lükati ümber, öeldes, et salvestid tulevad ka eratarbijate juurde.

Kliimaseaduse projekt on nüüd käima lükatud. Selleteemalisi arutelusid on oodata hulgim.

Kaasamõtlemiseni!
Eesti Rooma Klubi

ERK kutsub: Eesti kliimaseaduse projekti tutvustus

by Eesti Rooma Klubi, posted in avalik arutelu

Hea kaasamõtleja!

Eesti Rooma Klubi alustab taas. Uue hooaja esimesele sündmusele on palutud esinema Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets. Oma ettekandes tutvustab ta Eesti kliimaseaduse eelnõud – tegu on esimese avaliku tutvustusega sellel teemal. Pärast ettekannet on avatud küsimuste- ja aruteluvoor.

Toimumisaeg: 19. september kell 15
Toimumiskoht: Euroopa Elamuskeskus, Rävala pst 4

Kui soovite sündmusest osa võtta, palun pange end kirja alloleval vormil või kirjutage erk@roomaklubi.com. NB! Kohtade arv on piiratud.

Registreerimisvorm: https://forms.gle/RmPHnK4MnpU8wnU29

Kliimaseaduse kohta saate lähemalt lugeda siit: https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus
Lisaks: https://kliimaseadus.ee/

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

Eesti Rooma Klubi

Helen Sooväli-Sepping: “Kui ühiskond on kokku leppinud, siis saab tehtud küll”

by Eesti Rooma Klubi, posted in avalik arutelu, kajastus

Peagi ilmub järgmine Eesti inimarengu aruanne, mis seekord käsitleb vaimse tervise ja heaolu teemat. Aruande koostamisse panustas ca 60 teadlast. Selle üks toimetajaid, kultuurigeograaf ja TalTech rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping käis 24. jaanuaril Eesti Rooma Klubile oma panusest rääkimas.

“Miks meil vaimse tervisega lood kehvad on ja kuidas seda parandada?” on küsimus, millele aruanne vastust otsib. Põhjusi tasub muuhulgas otsida meie elukeskkonnast ja selle muutumisest: 25-40% vaimsest tervisest on seotud keskkonnaga ja keskkonas käitumisega. Keskkonna all peetakse siinkohal silmas elukeskkonda, rajatisi, ruumilist planeerimist, loodust – kõike, mis inimese ümber on. Ja kõik see inimest ka mõjutab.

Vahest kõige suurem mõju eestlaste vaimsele tervisele on linnastumisel. Eestis on linnastumine üks kiiremaid OECD riikide seas. Linnades elab ligi 70% inimesi, kusjuures suur osa neist korterites ja – üksi. “Inimesed ei ela enam põlvkonniti koos. Nende elamise ja olemise mustrid on väga palju muutunud ning sellest tekib dissonants,” sõnab Sooväli-Sepping. Et paljud leibkonnad Eesti linnades üheliikmelised on, muutuvad ootused avalikule ruumile – avalik ruum peab võimaldama sotsiaalset interaktsiooni. Seda saab tagada läbi teadliku linnaplaneerimise, nagu näiteks Zürichis: kesklinna ei ole lubatud kaubanduskeskusi ehitada, et vältida liikluse kuhjumist.

Vähem liiklust tähendab vähemat müra ja paremat õhukvaliteeti. Müra on suurimaid vaimse tervise mõjutajaid ja sellega on Tallinnas väga halvasti. “Elektriautod ka ei lahenda seda,” väidab Sooväli-Sepping. Välisõhuga aga on tema sõnul Eestis üldiselt hästi: Tallinnas ja teistes linnades (v.a Ida-Virumaa linnad) on probleem mikrolokaalne. Tähelepanu tuleks pöörata just lasteasutustele ja nende ümbrusele. Autovood lasteaedade, koolide, mänguväljakute juures halvendavad õhu kvaliteeti olulisel määral ning seetõttu kannatavad lapsed. Üks näide probleemi lahendamisest tuleb Hollandist: seal on lasteasutuste juures parkimine keelatud.

Eestis on see valdkond täiesti reguleerimata ning ruumilisel planeerimisel peetakse siin riigis silmas pigem autosid kui inimesi. Eesti autostub kiirel määral ja seda rohealade arvelt, näiteks hävitatakse kortermajade juurest rohealasid parklate ehitamiseks. Kannatajate seas on jällegi lapsed. “Kus laps olla saab? Kui tal pole kuskil [õues] olla, kuskil sõpradega kokku saada, sukeldub ta telefoni,” arutleb Sooväli-Sepping. Tema hinnangul peaks linnaplaneerimine tagama, et laps saab ise ja turvaliselt linnas liikuda, jala või jalgrattaga. Sest – nagu teada – vaimset tervist parandab liikumine.

Veel üks koht, kus keskkond ja vaimne tervis kokku puutuvad, on kliimateema: kliimamuutused, rohepööre jmt. Teema, mida viimasel ajal ka meedias üha rohkem käsitletakse, tekitab inimestes muret ja ärevust. Kliimamurelikkuse korral on inimene kliimaprobleemidest teadlik ning otsib lahendusi ja väljundeid. Kliimaärevuse korral on inimene probleemidest küll teadlik, kuid jääb passiivseks, sest kohkub väljakutse ees. Ärevus aina süveneb ja tekib depressioon. Taolisi kliimaga seotud vaimse tervise kõrvalekaldeid uurib üsna uus valdkond – kliimapsühholoogia.

Riigil on, millele mõelda. Keskkonnast tulenevaid faktoreid, mis rahva vaimset tervist mõjutavad, leidub lisaks ülaltoodule veelgi. “Eestis pole täna ruumilist planeerimist üldse vaimse tervise vaatevinklist vaadatud,” sõnab Sooväli-Sepping. Teema on seda akuutsem, et riigile tähendab rahva kehv vaimne tervis otsest kulu: nii töövõimetustoetuste kui ravimikompensatsioonide näol. Mõelgem siis, mida elukeskkonna parandamiseks teha, ja ärgem jääge passiivseks. “Kui ühiskond on kokku leppinud, siis saab tehtud küll,” usub Helen Sooväli-Sepping.

Tegemist on Eesti Rooma Klubi 24.01.2023 toimunud avaliku arutelu kajastusega. Rohkem infot sündmuste kohta leiab siit.