19. septembril 2023 käis Eesti Rooma Klubile ettekannet pidamas Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets. Oma ettekandes tutvustas ta põgusalt Eesti Kliimaseaduse projekti.
Kasemetsa hinnangul on Eesti kliimaseadusandlusega hiljaks jäänud. Et aina kasvavate roheinvesteeringute maailmas konkurentsivõimeline püsida, tuleb riigi tasandil seada kliimaeesmärgid ning koostada plaan nende täitmiseks – see ongi laias laastus loodava kliimaseaduse sisu. Projekti täpsema ülesehituse kohta pidas Kasemets ettekande ka Kliimaministeeriumi sündmusel, mida saate vaadata siit:
Lisaks lugegem Forte kajastust toimunud arutelust:
https://forte.delfi.ee/artikkel/120233237/kantsler-kliima-ei-ole-tana-avalikus-sektoris-mingi-teema
Küsimusteringis küsiti kantslerilt muuhulgas järgmist:
Kas kliimaseadusesse kirjutatakse ka meetmed?
Kasemets: “Pole mõtet. Muidu peaks terve maailma ära reguleerima.”
Kust see raha tuleb [et kõiki seatavaid kliimaeesmärke täita]?
Kantsler lähiajal rahapuudust ei näe. Pigem on küsimus selles, kuidas olemasolevat raha kasutada. Lisaks mainib ta, et uutesse, nt süsinikupüüdmise tehnoloogiatesse investeeritakse tohutult. “Ettevõtted investeerivad!”
Kuidas tagada, et kliimaseadus oleks elujõuline?
Kasemets ütleb, et kogu protsessi tahetakse elus hoida kliimanõukogu abil, kes annaks periooditi sõltumatuid hinnanguid sellest, kuhu riik on jõudnud, kuidas tehnoloogia arenenud ning kuidas eesmärke vastavalt kohandada.
Milliseid isikute põhiõigusi hakatakse seadusega piirama?
Kasemets rõhutab, et seadusega ei kavatseta inimeste põhiõigusi, sh omandiõigust, piirata – pigem püstitatakse seaduses riiklikud kliimaeesmärgid ja pannakse paika kava nende täitmiseks.
Pidades silmas, et energeetiline sõltumatus on oluline, siis kust võetakse see energia, kui põlevkivikaevandusi vähendatakse ja tuuleparke ehitatakse nagu ehitatakse?
Kantsler sõnab, et sellele annab vastuse Rohetiigri Energia teekaart. Lisaks ütleb, et maismaatuuleparkide arendamine hoogsalt suureneb. “Ei tasu võtta seisukohta, et kuna täna pole neid asju (vesinikkütus, tuulepargid, päikesepargid), siis ärme teemegi midagi.”
Sõnavõttude voorus jagati toetust tuumaenergiale kui süsinikuheitmevabale energiale. Leiti, et elektritarbimine võiks tõusta kasvõi kahekordseks, aga seda eeldusel, et energia on süsinikneutraalne. Mõni arvas aga, et roheenergia tingimustes saab olema üks-kaks nädalat aastas sellist, mil elektrienergiat ei ole. See kartus lükati ümber, öeldes, et salvestid tulevad ka eratarbijate juurde.
Kliimaseaduse projekt on nüüd käima lükatud. Selleteemalisi arutelusid on oodata hulgim.
Kaasamõtlemiseni!
Eesti Rooma Klubi
Eesti Rooma Klubi 