“Ära ole fossiil-debiil. Tegutse kohe.” Foto: Pexels
Täna, 30. novembril algab järjekordne ÜRO kliimakonverents (COP28). Et konverentsil otsustatu ei jääks vaid kõneluste tasemele, soovitab üleilmse Rooma Klubi president ja teadlas-kodanikkogu tungivalt reformida kogu COP-protsessi.
Nüüd, mil üleilmse kliimakokkuleppe tähtsaimad osad on lõpuks valmis, oleks ÜRO-l aeg suunata kogu energia globaalsete eesmärkide ja kohustuste täitmiseks – nii alustavad Rooma Klubi president Sandrine Dixson-Declève, Potsdami Kliimamõju Uuringute Instituudi direktor Johan Rockström ja teised nimekad teadlased ning maailmakodanikud oma avalikku kirja.
ÜRO peasekretärile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni juhile adresseeritud kirjas pannakse pahaks COP-protsessi aeglust. Läks 6 aastat, enne kui jõuti Pariisi kliimakokkuleppeni ja kokkuleppest tänaseni on möödunud juba 7 aastat – kogu selle aja jooksul on üleilmne saastatus ja keskmised õhutemperatuurid kasvanud ning ekstreemsed kliimaolud aina tihemini ja rängemal moel esinenud.
Selline ‘letargiline’ edasiliikumine ei lähe allakirjutanute meelest kokku juba seatud eesmärkidega: 50% vähem emissioone aastaks 2030 ja heitmevaba majandus aastateks 2050-2060. Ka olevat see vastuolus Läbimurde Agendaga (Breakthrough Agenda), mis sõlmiti COP26-l.
Kirjas tuuakse välja, et me ei jõua süsinikneutraalsete energiaturgude ja taskukohaste lahendusteni, kuniks pole veel konsensust, et maailm peab hakkama “fossiilkütustest järk-järgult lahti ütlema”. Lisaks kirjutatakse, et kuigi ÜRO peasekretär ja juhid üle maailma on välja kuulutanud planetaarse hädaolukorra, on valitsuste tahtejõud kliimaeesmärke täita raugenud – seda viimastel aastatel üleelatud kriiside ja konfliktide ning nende majandusmõjude tõttu.
Selleks, et COP-idel seatud kliimaeesmärkide täitmine siiski õnnestuks, teevad allakirjatund ettepaneku kogu COP-protsessi reforimida: kõnelused peaksid muutuma avatumaks, vahekoosolekuid võiks pidada tihemini ning kogu protsess peaks olema suunatud rohkem tulemustele ja tulemuste hindamisele. Kõige suurem muutus oleks praeguste kõneluste struktuuri muutmine: lõpetada teatud tsoonide kõnelustelt kõrvalejätmine, vähendada koosolekute suurust ning muuta need pigem raporteerimise, hindamise ja töötamise sessioonideks. Muuhulgas pakutakse välja, et COP-kohtumised võiksid toimida hübriidvormis.
Eelmisel aastal sündis Eestis rekordvähe lapsi ning hinnatakse, et sündide arv väheneb veel kuni kümme aastat. Millised tegurid ja poliitikad sellise olukorra kujundanud on, avab Eesti Rooma Klubile Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.
Avalik arutelu toimub 13. detsembril kell 15:30, ikka Euroopa Elamuskeskuses (Rävala pst 4).
Kui soovite tulla kuulama ja kaasa mõtlema, siis palun registreerige end alloleval vormil või kirjutage erk@roomaklubi.com.
17. oktoobril 2023 pidas Eesti Rooma Klubile ettekande Aveliina Helm, TÜ taastamisökoloogia professor ja Kliimanõukogu asepresident. Allolevas kirjatükis püüame kokkuvõtvalt edasi anda ettekande sisu.
Kuidas on seotud elurikkus ja kliimamuutused
Kui meedias käsitletakse kliimamuutuste teemat, räägitakse enamasti kasvuhoonegaasidest ja taastuvenergiast. Vähem kõlapinda leiab elurikkus (edaspidi ka liigirikkus, liigiline mitmekesisus) ning kui seda kliimamuutuste teemal mainitaksegi, siis enamasti võtmes „kliimamuutused vähendavad elurikkust“. Kuid elurikkus ja kliimamuutused on teisitigi seotud.
Mida liigiliselt mitmekesisem on ökosüsteem, seda tugevam ta on, seda paremini tuleb ta toime kliimamuutustega. Lisaks saavad liigirikkad ökosüsteemid kliimamuutusi leevendada, sidudes ja säilitades endas süsinikku. Liigirikkus tagab ka, et muutuvas looduses suudame kõik looduse funktsioonid säilitada. Seetõttu on oluline, et kliimamuutustega tegeldes tegeletaks ühtaegu ka liigirikkuse säilitamisega. Veelgi enam: „Peaks olema tarkust, et vältida olukorda, kus kliimamuutuste probleemi lahendades hävitatakse elurikkust,“ rõhutab Aveliina Helm.
Inimtegevuse, looduse ja kliimamuutuste omavahelised mõjud. Allikas: WWF raport.
IPBESi hinnang elurikkusele
IPBES (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) on valitsustevaheline teadus- ja poliitikaplatvorm, mis hindab elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste olukorda ja seda, kuidas inimtegevus neid mõjutab. Hinnangud andnud, pakub platvorm poliitikakujundajatele ka soovitusi olukorra parandamiseks. IPBES sarnaneb IPCC-ga, kuid keskendub rohkem keskkonnaküsimustele ja elurikkusele.
Mis on ökosüsteemiteenused ehk looduslikud hüved?
Ökosüsteemiteenused on väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Neid on nelja sorti:
Reguleerivad teenused (ingl regulating services) — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine.
Varustusteenused, ka tootvad teenused (ingl provisioning services) — teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena.
Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas.
2019. aastal kevadel avaldas IPBES raporti (eestikeelne kokkuvõte), milles seisab, et planeedil eksisteerivast 8 miljonist looma- ja taimeliigist on väljasuremisohus umbes 1 miljon liiki – peamiselt inimtegevuse ja ökosüsteemide muutuste tõttu. Seni kasutatud meetmed pole piisavalt tõhusad, et eluvaesumist vajalikul määral pidurdada. Ja kui pidurit panna ei õnnestu, on muuhulgas ohus kogu maailma toiduga kindlustatus, sedastab raport.
Elurikkuse mõjutajad Eestis
Ka Eestis on elurikkus languses. Näiteks teame, et 40 aastaga on kadunud ca 50% eesti põllulindudest. Linnud kadusid, kui põllumajandus pärast Eesti Euroopa Liitu astumist intensiivistus. Lisaks põllumajandusele annab elurikkuse kaole tõuke ka metsandus, täpsemalt liigne metsaraie. Eestis on viimastel aastatel kasvanud raie sel määral, et lisaks liikide kadumisohule oleme silmitsi olukorraga, kus Eestist kui süsinikusiduja riigist on saanud hoopis süsinikuheitja. Seda silmas pidades kaalub riik võimalust osta kvoote teistelt riikidelt.
Millised on lahendused
Kuigi pilt tundub süngevõitu, ei tasuks siiski meelt heita. Elurikkust saab säilitada ja taastada. Teadlased teavad, kuidas seda teha: sellekohaseid nõuandeid leiab nii eelmainitud IPBES raportist kui ka näiteks Tartu Ülikooli Maastike Elurikkuse Töörühma aruannetest. Ja kui ratsionaalne majandusinimene küsib, kui palju lahendused maksavad, siis tasub tal uurida „elurikkuse majandust“ käsitlevat Dasgupta raportit. Ühtlasi pidagem meeles Aveliina Helmi jagatud mõtet: „Me ei saa tagasi tuua seda, mis on täielikult kadunud.“
Teadlastele pakub huvi, kas on olemas minimaalset loodust, mis tagaks minimaalse maailma. Hoopis teine küsimus on, kas me tahaksime sellises maailmas elada.
Eesti Rooma Klubi liige, loodusteadlane Urmas Tartes võttis hiljuti lugeda ja kommenteerida Jüri Liiva “Suure rohepesu käsiraamatut”. Oma arvustuses toob Tartes välja raamatu paradokssaalsuse: kuigi Liiv nimetab raamatus rohepööret “kataklüsmiks”, pakub ta ise lahendusi, mis kattuvadGreen Deal-is (s.o Euroopa Liidu Rohepöörde alusdokumendis) toodutega.
Lisaks heidab Tartes autorile ette “ankurdamist” (ingl k anchoring bias), kui too kasutab raamatus läbivalt võrdlusi, kus mõne tulevikku suunatud tehnoloogilise lahenduse täistsükli mõju suhestatakse hetkeseisuga. “Näiteks eeldatakse, et taastuvenergiatehnoloogiaid ehitatakse ja jäädakse ehitama fossiilenergia arvelt.”
Veel eeldatakse raamatus Tartese hinnangul eksitavalt, et praegune elustiil, mis nõuab majanduskasvu huvides energiatarbimise, maavarude kasutamise kasvu, jätkub. “Rohepöörde alusmaterjalides on selgelt öeldud, et kui mingist majanduskasvust tulevikus üldse rääkida saame, saab see tulla vaid efektiivsema energia- ja toorainekasutuse arvelt. Mitte ekstensiivkasutuse arvelt.” Ja veel: “Rohepöörde vajadus pole põhjus, vaid varasema elu tagajärg.”
Miks rohepöörde vajadus üldse tekkinud on, seda pole Tartese hinnangul raamatus piisavalt käsitletud. Samas aga: “Raamat seletab üheselt Rohepööret ja tõestab üsna veenvalt selle vältimatut vajadust näiliselt sellele vastandudes. [–] Kes on kord juba meelitatud raamatusse süüvima, siis on see heaks alusharjutuseks asuda edaspidi juba keerukamate materjalide kallale.”
Lisaks soovitab Tartes “eeldusainetena” lugeda hoopis Kaupo Vipi (ka ERK liige) raamatuid “Globaalpohmelus” ja “Lokaalravitsus”.
Täismahus on artikkel saadaval Postimehes. (vaadatud 6.11.2023)
Et arenenud riikide energiaisu loodussäästlikumal viisil täita, otsitakse innukalt alternatiive fosiilkütustele. Üks – ja Euroopa Komisjoni hinnangul lootustandvamaid – alternatiive on vesinik. Millised on vesinikenergeetika kasutamise võimalused ja tehnoloogilised piirangud, tutvustab Eesti Rooma Klubile Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor, akadeemik Enn Lust.
Sündmus toimub 21. novembril kell 15:00, Euroopa Elamuskeskuses (Rävala pst 4, Tallinn).
Kui soovite sündmusest osa võtta, siis palun märkige end tulijaks alloleval vormil või kirjutades erk@roomaklubi.com.
Eesti Rooma Klubi 