Silt: avalik arutelu

Eesti Rooma Klubi (ERK) kokku kutsutud 19. märtsi 2024 avalikul arutelul vaeti, kuivõrd kavandatav seadus vastab püstitatud ülesannetele. Aluseks oli Kliimaseaduse kujunemise praeguse seisu info, mis on avaldatud ametlikes kanalites. Koosolekul keskenduti peamiselt kahele aspektile, mis vajavad paremat läbitöötamist:

1. kuidas töötab Kliimaseadus majanduskeskkonna ettearvatavuse ja stabiilsuse suunas, aidates samal ajal tööstusel ja ettevõtetel kliimasõbralikule majandusele üle minna ning uusi võimalusi luua;
2. kuidas Kliimaseadus lähendab Eestit globaalsetele kliimaeesmärkidele.

Teema avas peaettekandjana
Kristi Klaas, Kliimaministeeriumi asekantsler
Leia siit K. Klaas ettekande slaidid.

Kommenteerisid
Jaak Nigul, aktiivselt tegev 6 ettevõttes, sh Tarmeko AS juht, kirjutised https://jaaknigul.eu/
Jaak Jaagus, klimatoloog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Ettekannetele järgnesid küsimused ja diskussioon.

Erk tõdeb:

1. Eesmärk määratleda seaduse tasemel Eestile sobivaimad viisid nii globaalsete kui riiklike kliimaeesmärkide poole liikumisel on adekvaatne, sest vajadus võimalikult selgepiirilise tulevikuvaate ja stabiilse õigus- ja ärikeskkonna järele on ülivajalik. Vältimatu on seejuures arvestada globaalsete trendidega.
2. Tuleb silmas pidada, et kliima mudelid ei anna täiesti usaldusväärseid teadmisi tuleviku kohta. Toetumine Maailma Majandusfoorumi globaalsete riskide raportile¹ on põhjendatud.
3. Eesmärgid vajavad põhimõtete selgemat määratlemist. Ei ole mõttekas võidelda kliimamuutuste vastu. Isegi eesmärk püüda hoida kliimat, nagu see praegu on, pole kohane, sest looduslikud kliimamuutused toimuvad nagunii. Mõttekas on taandada Eesti osa kliima antropogeensete² muutuste põhjustamises miinimumini, määratledes selle miinimumi mõistliku taseme ja selle saavutamise sotsiaalselt ja majanduslikult põhjendatud tempo.
4. Eestil tuleb esmajoones keskenduda vajalikule ja jõukohasele – kliima muutustega kohanemisele.
5. Majanduskasv ja kliimaeesmärgid on olemuslikult vastuolus. Paratamatult tuleb leida kompromiss. Eesti majandusarengu pärssimine ei mõjuta Maa kliimat, kuid võib ohustada siinsete elanike heaolu.
6. On positiivne, et püüeldakse mõistlikkuse poole asetades esikohale Eesti spetsiifilised huvid. Rohepöörde³ raames tuleb pidevalt analüüsida, kas suured ettevõtmised on õigustatud, kui eeldatav kasu on väike, aga risk kaotada on suur. Hoiduda tuleb loodetavatest investeeringutest, mille efekt pole kindel, tulu on loodetav kauges tulevikus või on need liiga kallid.
7. Ilmselt pole fossiilkütuste kasutamisest kohalikus energeetikas vähemalt keskpikas⁴ ajaraamis võimalik loobuda. Energiatarve suureneb kiiremini kui taastuvenergeetika tootlikkus. Põlevkivi jääb veel tükiks ajaks ainsaks usaldusväärseks energiaallikaks Eesti kontekstis. Siit tuleneb vajadus ära lõigata CO2 maksuga spekuleerimine ja vähendada turu toimimise takistamist.
8. Jätkuvalt on konkurentsivõimes suur potentsiaal põllu- ja metsamajandusel. Neis valdkondades on olemas taastuv ressurss, traditsioonid, teadmine, oskused ja tehnoloogilised vahendid. Seejuures vajab erilist tähelepanu põllumajandus, kus praeguse teadmise alusel on prognoositav pigem KHG⁵-de emissioonide vältimatu suurenemine – seda kogu Euroopa Liidus, mitte ainult Eestis. Metsamajandus on majandusharu, mis suudab CO₂ talletades vähemalt osaliselt kompenseerida põllumajanduse emissioone.
9. Metsa-, puidu- ja mööblitööstus kui Eesti suurim eksportiv tööstussektor tuleb kindlustada kohaliku toormega, arvestades seejuures teadusel põhinevate ökoloogiliste piirangutega.
10. On rida sektoreid (transport, jäätmed, hooned jt) kus aastaks 2030 püstitatud eesmärk pole ilmselt reaalne.
11. Kliimaseaduse viimistlemisse ja Kliimanõukogu⁶ koosseisus on vaja suurendada tööstuse esindatust. Kliimaeesmärke saab täita ainult toetudes ettevõtlusele, esmajoones ekspordivõimelisele tööstusele, sest vastasel korral pole võimalik kliimaeesmärkide suunas kulgemiseks vajalikke kulutusi katta. Ainult eesmärkide püstitamisest ei piisa. Riigi roll ja kohustused ettevõtluse suunamisel ja ettevõtete toetamisel uutele ärimudelitele ja tehnoloogiatele üleminekul, tugevdades seejuures konkurentsivõimet, tuleb selgelt määratleda. Tuleb silmas pidada, et ettevõtetel lasub ka suur sotsiaalne vastutus. Ettevõtete huvi ja initsiatiiv suurema lisandväärtuse, uute tehnoloogiate, ärimudelite uuendamise, uute lahenduste rakendamise järele on selgelt kasvamas. Riik ei tohi siin takistuseks olla.
12. Hoiduda tuleb tööstusele lisapiirangute seadmisest. Tuleb analüüsida täna kehtivaid bürokraatlikke nõudmisi ja tühistada põhjendamatud.

Järeldused:

1. Ainuvõimalik tundub Kliimaseadus kujundada raamseadusena, mille alusel viia kliimaeesmärkidega vastavusse valdkondlikud seadused jt regulatsioonid.
2. Kliimaseaduse peamine suunitlus peab olema kliimamuutustega kohanemine. Seda kõigis sektorites.
3. Majanduses tuleb püstitada Eesti huvide ja võimalustega kooskõlalised eesmärgid, mis on Eestile jõukohased Euroopa Liidu ja globaalseid trende arvestades, keskendudes parimatele võimalustele üleilmses konkurentsivõimes. Ökoloogiliste piirangute raames tuleb loodusvarade kasutamist jätkata toormena kohalikule tööstusele. Ideaaleesmärk olgu üleminek null-netoemissioonidega tehnoloogiatele.
4. Kõik, mis ette võetakse, peab olema esmajoones Eestile kasuks. Rutata tuleb aeglaselt, sobitudes globaalsesse üldpilti, kuid pidades silmas, et seda pilti ei suuda Eesti mõjutada. Me oleme põhjamaa. Eesti on kolmas riik maailmas lõunapiiri põhjapoolsuse arvestuses ja see on argument, mis õigustab vajalikke kõrvalekaldeid Euroopa Liidu üldistest nõuetest.
5. Seaduse ettevalmistuses tuleb võtta arvesse kliimameetmete sotsiaalseid mõjusid. Ühiskond tuleb hoida tõeselt informeerituna ja mitte lubada domineerida valeinfol.

Teiste hulgas on 2017 analüüsinud ja näidanud praktilisi võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks Eestis ERK liige Kaupo Vipp oma raamatus „Lokaalravitsus“. ERK seisukoht asetada kliimamuutuste kontekstis esiplaanile lokaalne kohanemine pärineb sümpoosionilt jaanuaris 2020 (vt prof Ülo Manderi ettekanne).

On piisavalt autoriteetseid teadlasi, kes hoiatavad, et kliimamuutuste globaalne mõju võib ähvardada inimühiskonda üleilmselt raputavate eksistentsiaalsete mõjudega. Eestile siin lähidekaadil ERK otsest ohtu veel ei tähelda. Pikaaegsel planeerimisel tuleks sedalaadi ohtude reaalsust siiski kaaluda.

Tähtis on solidaarsus igal tasandil. Globaalne: kui suured saastajad midagi otsustavat ette ei võta, ei pea ka Eesti kiirustama. Lokaalne: kliimamuutustega kohanemine ei tohi toimuda mingi ühiskonna grupi arvel.

Vaja on üle vaadata ka juba töös olevad projektid. Näiteks pole mõtet mahutada tohutult ressursse Rail Balticu rajamisse, kui 55% maanteetranspordi koguheitmest pärineb Tallinnast ja Harjumaalt. Rail Baltic seda ei kompenseeriks ja nii jääb selle mõju KGH emissiooni vähendamisse marginaalseks.

Arutelu juhatas ERK liige Juhan Telgmaa, osa võtsid:

1. https://et.eureporter.co/environment/2024/01/11/climate-change-and-nature-loss-pose-greatest-risks-for-humanity-wef-global-risk-report-2024/ ↩︎
2. antropogeenne ‹-geense 2› ‹adj› – inimese tegevusest tingitud, inimtekkeline. Antropogeensed tegurid. ↩︎
3. https://estonia.representation.ec.europa.eu/strateegia-ja-prioriteedid/eli-peamised-poliitikavaldkonnad-seoses-eestiga/rohepoore-eestis_et ↩︎
4. https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=keskpikk ↩︎
5. kasvuhoonegaasid ↩︎
6. https://kliimanõukogu.ee/ ↩︎

Teksti koostanud Juhan Telgmaa.