17. oktoobril 2023 pidas Eesti Rooma Klubile ettekande Aveliina Helm, TÜ taastamisökoloogia professor ja Kliimanõukogu asepresident. Allolevas kirjatükis püüame kokkuvõtvalt edasi anda ettekande sisu.
Kuidas on seotud elurikkus ja kliimamuutused
Kui meedias käsitletakse kliimamuutuste teemat, räägitakse enamasti kasvuhoonegaasidest ja taastuvenergiast. Vähem kõlapinda leiab elurikkus (edaspidi ka liigirikkus, liigiline mitmekesisus) ning kui seda kliimamuutuste teemal mainitaksegi, siis enamasti võtmes „kliimamuutused vähendavad elurikkust“. Kuid elurikkus ja kliimamuutused on teisitigi seotud.
Mida liigiliselt mitmekesisem on ökosüsteem, seda tugevam ta on, seda paremini tuleb ta toime kliimamuutustega. Lisaks saavad liigirikkad ökosüsteemid kliimamuutusi leevendada, sidudes ja säilitades endas süsinikku. Liigirikkus tagab ka, et muutuvas looduses suudame kõik looduse funktsioonid säilitada. Seetõttu on oluline, et kliimamuutustega tegeldes tegeletaks ühtaegu ka liigirikkuse säilitamisega. Veelgi enam: „Peaks olema tarkust, et vältida olukorda, kus kliimamuutuste probleemi lahendades hävitatakse elurikkust,“ rõhutab Aveliina Helm.
IPBESi hinnang elurikkusele
IPBES (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) on valitsustevaheline teadus- ja poliitikaplatvorm, mis hindab elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste olukorda ja seda, kuidas inimtegevus neid mõjutab. Hinnangud andnud, pakub platvorm poliitikakujundajatele ka soovitusi olukorra parandamiseks. IPBES sarnaneb IPCC-ga, kuid keskendub rohkem keskkonnaküsimustele ja elurikkusele.
Mis on ökosüsteemiteenused ehk looduslikud hüved?
Ökosüsteemiteenused on väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Neid on nelja sorti:
- Tugiteenused (ingl supporting services) — teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad.
- Reguleerivad teenused (ingl regulating services) — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine.
- Varustusteenused, ka tootvad teenused (ingl provisioning services) — teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena.
- Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas.
Allikas: Kliimaministeeriumi koduleht
2019. aastal kevadel avaldas IPBES raporti (eestikeelne kokkuvõte), milles seisab, et planeedil eksisteerivast 8 miljonist looma- ja taimeliigist on väljasuremisohus umbes 1 miljon liiki – peamiselt inimtegevuse ja ökosüsteemide muutuste tõttu. Seni kasutatud meetmed pole piisavalt tõhusad, et eluvaesumist vajalikul määral pidurdada. Ja kui pidurit panna ei õnnestu, on muuhulgas ohus kogu maailma toiduga kindlustatus, sedastab raport.
Elurikkuse mõjutajad Eestis
Ka Eestis on elurikkus languses. Näiteks teame, et 40 aastaga on kadunud ca 50% eesti põllulindudest. Linnud kadusid, kui põllumajandus pärast Eesti Euroopa Liitu astumist intensiivistus. Lisaks põllumajandusele annab elurikkuse kaole tõuke ka metsandus, täpsemalt liigne metsaraie. Eestis on viimastel aastatel kasvanud raie sel määral, et lisaks liikide kadumisohule oleme silmitsi olukorraga, kus Eestist kui süsinikusiduja riigist on saanud hoopis süsinikuheitja. Seda silmas pidades kaalub riik võimalust osta kvoote teistelt riikidelt.
Millised on lahendused
Kuigi pilt tundub süngevõitu, ei tasuks siiski meelt heita. Elurikkust saab säilitada ja taastada. Teadlased teavad, kuidas seda teha: sellekohaseid nõuandeid leiab nii eelmainitud IPBES raportist kui ka näiteks Tartu Ülikooli Maastike Elurikkuse Töörühma aruannetest. Ja kui ratsionaalne majandusinimene küsib, kui palju lahendused maksavad, siis tasub tal uurida „elurikkuse majandust“ käsitlevat Dasgupta raportit. Ühtlasi pidagem meeles Aveliina Helmi jagatud mõtet: „Me ei saa tagasi tuua seda, mis on täielikult kadunud.“
Teadlastele pakub huvi, kas on olemas minimaalset loodust, mis tagaks minimaalse maailma. Hoopis teine küsimus on, kas me tahaksime sellises maailmas elada.
Tutvugem ja lugegem lisaks:
TÜ Maastike elurikkuse töörühm https://landscape.ut.ee/
Aveliina Helm. „Head maastikud“ https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/head-maastikud/
Eestimaa Looduse Fondi intervjuu Aveliina Helmiga elurikkuse teemal https://elfond.ee/maaelu/aveliina-helm-kuidas-saab-igauks-elurikkust-toetada
Kliimaministeerium elurikkusest ja looduse hüvedest: https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/looduse-huved
Eesti Rooma Klubi 