Eesti Rooma Klubi liige, loodusteadlane Urmas Tartes võttis hiljuti lugeda ja kommenteerida Jüri Liiva “Suure rohepesu käsiraamatut”. Oma arvustuses toob Tartes välja raamatu paradokssaalsuse: kuigi Liiv nimetab raamatus rohepööret “kataklüsmiks”, pakub ta ise lahendusi, mis kattuvad Green Deal-is (s.o Euroopa Liidu Rohepöörde alusdokumendis) toodutega.
Lisaks heidab Tartes autorile ette “ankurdamist” (ingl k anchoring bias), kui too kasutab raamatus läbivalt võrdlusi, kus mõne tulevikku suunatud tehnoloogilise lahenduse täistsükli mõju suhestatakse hetkeseisuga. “Näiteks eeldatakse, et taastuvenergiatehnoloogiaid ehitatakse ja jäädakse ehitama fossiilenergia arvelt.”
Veel eeldatakse raamatus Tartese hinnangul eksitavalt, et praegune elustiil, mis nõuab majanduskasvu huvides energiatarbimise, maavarude kasutamise kasvu, jätkub. “Rohepöörde alusmaterjalides on selgelt öeldud, et kui mingist majanduskasvust tulevikus üldse rääkida saame, saab see tulla vaid efektiivsema energia- ja toorainekasutuse arvelt. Mitte ekstensiivkasutuse arvelt.” Ja veel: “Rohepöörde vajadus pole põhjus, vaid varasema elu tagajärg.”
Miks rohepöörde vajadus üldse tekkinud on, seda pole Tartese hinnangul raamatus piisavalt käsitletud. Samas aga: “Raamat seletab üheselt Rohepööret ja tõestab üsna veenvalt selle vältimatut vajadust näiliselt sellele vastandudes. [–] Kes on kord juba meelitatud raamatusse süüvima, siis on see heaks alusharjutuseks asuda edaspidi juba keerukamate materjalide kallale.”
Lisaks soovitab Tartes “eeldusainetena” lugeda hoopis Kaupo Vipi (ka ERK liige) raamatuid “Globaalpohmelus” ja “Lokaalravitsus”.
Täismahus on artikkel saadaval Postimehes. (vaadatud 6.11.2023)
Eesti Rooma Klubi 